Väga -- parema sõna puudumisel -- irooniline oli minna Anonymous Bohi ehk Al Paldroki isiknäituse avamisele, käekotis pooleli lektüürina Rael Arteli koostatud intervjuudekogumik, mis kaasnes tema kureeritud näitusega "Plahvatus Pärnus". Teadupärast on Paldrok kui Non Grata rühmituse ainuvalitseja nende intervjuude peaaegu et mütoloogilise ulatuse võtnud kuri kangelane. Kellele omistatakse kõige ilusa ära rikkumist ning kollektiivse ja anonüümse kunstitegemise varjus endale suure hulga kultuurilise kapitali kantimist. Omamoodi varakapitalistliku kunstimaailma analoogi kolhoosiesimehele, kes ideoloogia kohaselt ühisomanduses vara, traktorid ja kombainid oma hoovi vedas ning suurärimeheks hakkas.
Sama irooniline oli avastada, et näitus koosneb Non Grata rühmituse (misiganes või kesiganes see praeguseks hetkeks on) performance`ifotodest, mis on suurelt välja prinditud ning kaetud neile siiditrükis tehtud kujunditega --- mille autoriteks on anonüümsed kunstnikud üle maailma, kellega on rahvusvahelistel tegevuskunstifestivalidel kohtutud ja kollaboreerutud.
Need kujundid keerlevad suurel määral ümber ameerikaliku popkultuuri, hot dogidest, mis on warhollikult akrüülvärvidega üle maalitud, justkui 1960ndatest pärit naisenägudeni, sekka mitmesugused kollaazhilikud hübriidkujundid.
Tulemus on suur, värviline ja klisheelik, ning vähemalt selliste blow up-idena ei tundu, et teoste algmaterjaliks olevad fotod oleksid midagi tähelepanuväärset, vähemalt võrreldes Non Grata varasemate, ikooniliselt mõjuvate fotodega.
Lõbusam ja köitvam kui näitus ise oli selle avamisatraktsioonide seeria. Raul Saaremets mängis plaate, õhtu jooksul loositi välja mitu teost kunstniku isiklikust kollektsioonist (nende hulgas Lapini "Naine masina" uustrükk), soovija võis osta kohapeal T-särgi ja lasta sellele piltidelt tuttavad kujundid trükkida (tulud loterii-ja joogipiletite ning trükitoodete müügist Non Grata Põhja-Ameerika tuuri toetuseks) ja sündmuse krooniks oli Skype-intervjuu Anonymous Bohiga, läbiviijaks kunstikriitik Marian Kivila.
Selliste aktsioonide puhul ikka ja jälle ette tulevaid tehnilisi probleeme mahendas vintage-telekas galerist Meelis Tammemäe kollektsioonist, ning kogenud performance`ikunstnikuna olukorda valitsev Anonymous Boh. Kes ei lasknud end segada sellest, et ei kuulnud kunstiteadlase küsimusi, vaid rääkis Non Gratat Hiinas jälitavast kohalikust salapolitseist.
Kokkuvõttes jäi mulje, et las koerad hauguvad, globaalne karavan läheb ikka edasi.
No comments:
Post a Comment