La Tabla Telliskivis

Ma proovin lõpuks ometi ühe restoraniarvustuse kirjutada, seda enam, et erinevates restoranides olen viimase 10 päeva jookusl käinud ebatavaliselt palju: tervelt 6 korda.
Eelmisel kolmapäeval olin Olde Hansa reklaami võttel grimmeerija: ja filmiti pidusööki, pluss võttegrupile pakuti lõunat selle keskaegse söögikoha menüüst.
Neljapäeval tegi hea tuttav välja Manna La Roosa majas asuvas uues restoranis Tai Boh. Oli suurepärane kogemus. Arvustus koos fotodega tuleb varsti!
Pühapäeval käisin Tallinn Restaurant Week`i raames lõunal uues Vene tänava kohas nimega Spot (ei soovita; kõik näeb küll fancy välja, aga maitsed ei ole kindlasti tasakaalustatud, kokkuvõttes maitses kõik nagu jõulukook -- antud juhul siis grillitud kohafilee koos bataadipüree ja laimivahuga ning juustukook. Eraldi plussina tooksin välja päevashampanja olemasolu (9), aga miinusena, et ettekandjaneiu hääldas selle nime "frantsois".).
Esmaspäeval käisin samuti Tallinn Restaurant Week`il koos teise sõbrannaga ning õnnestus kohad saada teise vanalinna kohta, seekord konkurentsis tervelt 20 a vastu pidanud restorani Hermitage, mis tõepoolest õigustas ennast,
Rõhutan siinkohal, et selle ürituse raames on 2-käiguline lõuna 10-15 eurot ning õhtusöök 20-30. Samas on kõik kuulsad restoranid juba esimesel tunnl välja müüdud ning eelistatud kohtadesse (Art Priori, Tschaikovsky, Tuljak, Teletorn) ei õnnestunud koht saada.
Kolmapäeval käisin koos oma isa ning produtsendiga Frenchy`s (Telliskivi loomelinnakus; varsti järgneb arvustus, segi fotod on tegelikult tehtud) ning täna TRW viimasel päeval venna ja tolle pruudiga kohas, mis on avatud alla poole aasta ning asub mu kodust 10 min jalutuskäigu kaugusel:Ladina-Ameerika restoranis La Tabla.
Järgneb arvustus.
TRW on üritus, mille raames on võimalik tutvuda toitudega restoranide päris menüüst: seega pole tegemist mingi päevapraadide paraadiga.
Niisiis. La Tabla,
20 euro eest sai 4-käigulise õhtusöögi. Ja peab meeles pidama, et Ameerika (nii Põhja-kui Lõuna-) söögikohtades on portsjonid suured, Ülejäägi kaasa pakkida palumine on sellel mandril norm.
Esimene käik:

Trio: isetehtud tortllachipsid 3 kastmega. Guacamole, tomatisalsa ja oapüree.
Võin kiita piisavalt rustikaalseid tortillakrõpse, guacamolet ning tomatisalsat. Oapüree kohta pean kahjuks mainima, et kuigi olime kolmekesi, oli üks dipikastmetest ühel meist  häirivalt soolane. Ebaühtlus, mda üks hea söögikoht ei tohiks sendale lubada. Kokkuvõttes saab see eelroog siiski kõrged punktid.

Teine käik: ceviche bataadipüreega.

Sellele maailmajaole omane toores, kuid siiski üsna vürtsikas-äädikases marinaadis kala (seekord valge marliis) Salapärase koostisega kestmes anndsid tooni veel õhuksed punase sibula vilud. Kõrval tasakaalustavalt lääge kuubik maguskartulipüreed. Taldikule oli puistatud kaneeli ja chillit.
Väga meeldiv.

Pearoog: Black Angus steak chimichurri`ga.

Tõeliselt hea loomaliha, mida palusin erinevalt mu kaaslastest lauale tuua võimalikult toorena. (Väidetakse, et homo sapiens arenes välja tänu küpsetatud liha söömisele. Koopainimeste asemel ma eelistaksin siiski vähem intelligentsi ja rohkem naudinguid.)
Lisandeid ei proovinudki.Seda toitu oli lihtsalt liiga palju. Need olid ahjus küpsetatud kartulid ja salat, milles andsid tooni greip ning vist peediviilud,
Ma pole kindel, mis see chimichurri päriselt on, aga kahtlustan kergelt sinepise maitsega vürtsikat kaste.

Magustoit: shokolaadikook kookoshelvestega maasikasalsa ja tuvastamat,kaneelise,vist õunakastmega

Kook koosnes kahest kihist, Alumisest, kõvemast ning muredamast ning pealmisest , õhulisemast-kooresemast. Shokolaadiparadiis. Nagu pildilt näha, jagasime ühte kooki kolme peale (ning lasime ülejäänud kaasa pakkida).

Vabalt valitud, TRW väline alkoholivaba jook:
kurgi-laimikokteil.
Selle põhilised atribuudid olid värskus ning mittemagusus,

Vabalt valitud alkohoolne jook:
Pisco Sour
Peruu puskar, munavalgevaht ning midagi mõrkjat.
Nagu ütles tänase õhtu üks kaaslane, oli  just see õhtusöögi tõeline gurmee-elamus!

Ja lõpetuseks midagi üdini Ladina-Ameerikalikku: mate-tee.

Kokkuvõttes: paljutõotav, parajalt eksootiline restoran, kuhu läheks kindlasti tagasi, eriti arvestades selle lähedust minu kodule.
Sisekujundus on lihtne, boheemlaslik-värviline ning kõrtsilik.
Teenindus suurepärane.
Hinnatase isegi pigem odavapoolne.
Heas mõttes paistsid silma maasika- ja mango-ingveri margariitad, mida kõrvallauda toodi.
Menüüs oli veel tacosid, suppe, lõhet, kana, quesadillasid ning küllaga eksootilisi kokteile, millest sel koral sai veel ära proovitud meskaliito (seekord mitte Peruu, vaid Mehhiko puskari baasil hapukas-mõrkjas suur klaasitäis salakavalalt kanget jooki ning daiquiri).
Kokkuvõttes: uus ning väga hea koht Telliskivis.