Sunday, November 8, 2015

La Tabla (teine kord ja absoluutselt teistsugune kogemus)

Ühte jõkke kaks korda järjest ei astu ja samamoodi võib kahel järjestikusel päeval sama restorani külastades saada absoluutselt teistsuguse kogemuse.
Eelkõige puudutab see teenindust -- kui eile, Tallinn Restaurant Weeki raames La Tablas käies töötas kõik nagu kellavärk, teenindajad olid kiired, heatahtlikud ning jagasid (joogi)soovitusi ning selgitasid kõike, mis lauale toodud toite puudutas, siis täna oli kõik hoopis teisiti. Võimalik, et Tallinn Restaurant Week võttis suhteliselt uuelt restoranilt päris palju ressursse ning nüüd olid pikalt ületunde teinud ettekandjad koju puhkama saadetud. Igal juhul paar tööl olevat teenindajat tundusid väsinud, kurnatud ja halvas tujus, ja nende tähelepanu saada, et tellimust esitada, oli päris raske. Oli tunne, et tülitad isegi läbipõlemise äärel inimest oma tujudega.
Samal ajal hargnesid kahes kõrvallauas draamad: ühes seltskonnas ei olnud kaks inimest üleüldse oma tellitud toitu saanud ning vaieldi ilmselgelt endast väljas ettekandjaga, kas selle kompensatsiooniks peaksid ülejäänud soodustust saama; teises lauas aga oli tellimus segamini aetud.
Kui meile ei toodud nuge ega kahvleid, läksin ise neid küsima. Kolmanda teenindaja käest sain söögiriistad kätte koos repliigiga: "Vabandust, meil on täna siin kaos..."
Samuti loeti ette menüüs olevad toidud, ms juba otsas (ladina-ameerika pirukad empanadad, sealiha...) Võimalik, et pärast restoranidenädalat oli külastajaid harjumuspärasest enam, võimalik, et asi isadepäevas, sest üldiselt oli saal täis perekondi.
Igal juhul kestis meie külastus kaks tundi ning selle lõpupoole, kui restoran juba palju tühjem oli, muutus meid teenindanud ettekandja silmanähtavalt rõõmsamaks. Igal juhul tundub, et niiöelda tipptunde tuleb La Tablas vältida.
Seekord keskendusime ladina-ameerika tänavatoidu klassikale.

Tacod marineeritud ja grillitud loomalihaga (mainiksin oapüreed, millega taco põhi määritud oli), 8:
Ja quesadillad juustu, suvikõrvitsa, tshilli, koriandriga, lisand, milleks valisin oad, lisas 1 euro; 5:
(ühel pool kausikeses on tomatisalsa, teisel pool marineeritud imeõhukesed punase sibula viilud)
Tellisin alkoholivaba mango-ingveri margariita, alkoholivabadus ei kajastunud kahjuks hinnas. Ikka 5. Samas oli tavaline mojito 5 ning Virgin Mojito 3.50. Aga tellimuse esitamise hetkel nägi ettekandja nii väsinud välja, et tundus üldse suure teenena, et nad seda margariitat ilma tekiilata on nõus tegema. Jook ise oli hea: mitte liiga magus, tundus, et kas üldse või praktiliselt ilma lisatud suhkruta. Ingverit oli tunda rohkem klaasi põhjas.
Sõbranna tellis Caesari salati. See nägi välja ja maitses absoluutselt tavaline, ladina-ameerika teemaga flirtimist markeerisid ehk paar viilutatud värsket maasikat:
Ja Kolumbia juustukook: väga hea, see idee pakkuda koog kõrvale kahte sorti puuviljasalatit väikses koguses on samuti kiiduväärt.

No comments:

Post a Comment