Tai Boh

Tai Boh on Manna La Roosa omanike uus restoran sama Vana-Viru tänava vana puumaja teisel korrusel. Üks omanikest, endisest Viru ärikast edukaks  restoraniärimeheks saanud ja siis kunsti õppima läinud--- ning siis selle kogemuse võrra rikkamana taas toidukoha(d) avanud Soho Fond on ühtlasi sisekujunduse autor. Tema EKA magistritöö osa olid paar aastat tagasi suurt meediatähelepanu saanud näitus Viru ärikate omamoodi subkultuurist ning sellele järgnenud endiste Viru ärikate kokkutulek ja neile pühandatud konverents koostöös Viru hotelliga. Kui Manna La Roosa on täiest üle võlli huumorimeelega sisustatud, täis Soho maale, igasuguseid tihti idamaise päritoluga vidinaid ning ekstravagantseid lahendusi ja kokku kirev nagu juudi jõulupuu, siis Tai Boh esindab sama stiili juba rafineeritumal moel nii idee kui teostuse poolest.

Näide sisekujundusest:

Popkunstilik digitrükis laepannoo, kus on kujundeid varastatud muuhulgas Warholilt:

Eelroad: taipärased kalakoogid friteeritud riisinuudlitest padjal ning   krõbeda tofu

kevadrullid (küpsetamata; krõbedad on ainult väiksed tofutükid seal sees)

Kokteil Tom Yam (vürtsikas, chilliviiludega, ootamatu ja hea; ja väga atraktiivne)

Kumquaatsi-mojito (natuke harjumatu, eripärase mõrkja maitsega) ja stiilinäide lauakaunistusest:

Pearoog: kammkarbid kõikvõimalike köögiviljadega aasiapärases kastmes (meeles on mu üks isiklikke lemmikuid, värske spargel);

Vist kiivimargariita:

Pilte ei ole mu kaaslase tellitud uhkest tervest grillitud huntahvenast, mis nägi küll imposantne välja, aga oli uskumatult luine. Kaaslane küll kinnitas, et see on väga hea huntahven ja et tavaliselt on selle liigi puhul olukord kalaluudega veel hullem. Igal juhul tean sellisest asjast nüüd heaga eemale hoida --- teadmine, millest mul oli kasu nädal hiljem Frenchys lõunatades. Laitsin nimelt kategooriliselt maha mu isa plaani sealsest menüüst just nimelt huntahvenat tellida.
Fototõendus puudub ka mu kaaslase poolt tellitud uuest trendkast espressomartiinist, mis nägi välja nagu martiiniklaasi valatud piimakohv vahuga peal. Joogi tegelik saladus on sinna lisatud vaniljeviin. Igal juhul oskasid Tai Bohi inimesed selle täpsemaid instruktsioone vajamata valmistada, mu kaaslase sõnul täiuslikult.
Lisada võib veel ülimeeldiva teeninduse: baarman (tegelikult küll noor kena naine) käis lauas kokteile tutvustamas ning samuti tuli meiega rääkima Tai päritolu peakokk isiklikult.
Kokkuvõttes koht, kuhu on kindlasti plaanis tagasi minna, nii ekstravagantse humoorika  interjööri kui hea värske aasia köögi pärast.
Käisime restoranis umbes kaks nädalat peale selle avamist ja juba siis oli vaja kohad mitu päeva ette broneerida. Külastajaskond koosnes aga suures osas noortest naistest, kes tuletasid kõik äärmiselt palju meelde Eesti uut ikoonilist blondi, Padjaklubi Laurat.
Ju nad teavad, mis hea on.